Personsuodjalus koronaáiggis

Dan sivas go koronadilli gáibida iešguđetlágán njoammuneastadandoaibmabijuid, de biddjojit johtui olu doaibmabijut bisuhan dihte guovddášdoaimmahusa dán dilis. 

Muhtun doaibmabijut váikkuhit personsuodjalussii.

Dá leat muhtun áigeguovdilis čuolmma.

Jente holder rundt seg selv og ser trist ut.
Jente holder rundt seg selv og ser trist ut.

Personsuodjalus koronaáiggis

Dan sivas go koronadilli gáibida iešguđetlágán njoammuneastadandoaibmabijuid, de biddjojit johtui olu doaibmabijut bisuhan dihte guovddášdoaimmahusa dán dilis. 

Muhtun doaibmabijut váikkuhit personsuodjalussii.

Dá leat muhtun áigeguovdilis čuolmma.

Jente holder rundt seg selv og ser trist ut.

Personsuodjalus koronaáiggis

Virusa njeaidindoaibmabijut ja seammás oažžut servodaga fas doaibmat, dagahit ahte muhtomin ferte spiehkastit personsuodjalusa vuhtiiváldimis, ja registrerejuvvon olbmuid vuoigatvuođain personsuodjaluslága mielde. Makkár láhkavuođđu mis lea dan dahkat? Man muddui sáhttit dan dahkat?

Ásahusat fertejit máŋgga oktavuođain árvvoštallat ja meroštallat servodatávkki personsuodjalusa ektui.

Eanet dieđut bohtet dađistaga go ođđa čuolmmat bohciidit.

Datatilsynet (Diehtoáittardeaddji) diehtojuohkin koronadili birra

Datatilsyna (diehtoáittardeaddji) neahttasiiddut Personsuodjalusa ja korona birra ja Giddejuvvon skuvllat ja digitála veahkkeneavvuid birra.

Personsuodjalus kriisaáiggis, kronihkka Bjørn Erik Thon bokte cuoŋománu 6. b. 2020.

Dánskka diehtoáittardeaddji ii definere dearvvašvuođadieđuid nu čavga go Norgga diehtoáittardeaddji.

Dánskka diehtoáittardeaddji oaivvilda ahte “buozas” ii leat dearvvašvuođadiehtu. Sii oaivvildat ahte ferte lagabut govvidit maid “buozas” mearkkaša, ovdalgo dat lohkko dearvvašvuođadiehtun, ovdamearkka dihte ahte leago olbmui njommon korona, dahje juolgi doddjon. Ásahus berre árvvoštallat makkár dulkojupmái sii hállanit.

  • Hálddašanlága § 13 a) nr. 1 mielde galgá jođiheaddji vuos jearrat lobi sus, geasa dávda lea njommon dahje geas leat dávdamearkkat, ovdalgo juohká dieđuid mielbargiide.
  • Jus ii oaččo lobi sus, geasa dávda lea njommon dahje geas leat dávdamearkkat, de čuožžu Arbeidsgiverportalenis (bargoaddiportála) ahte sáhttá geavahit hálddašanlága § 13 a) nr. 3 spiehkastanmearrádusa: dieđuid geavahit go ii leat vuoigaduvvon doalahit dieđuid čiegus..., ovdamearkka dihte go meroštallá gaskal ovttaskas olbmo vuhtiiváldima ja eará bargiid vuhtiiváldima.
  • Leago aitto leamaš mátkkošteame, ja 
  • Leatgo bargis dávdamearkkat.
Njoammudávddaid eastadeami láhkavuođđu  
  • Personsuodjalusmearrádus art. 6 nr. 1 a) miehtan, ja art. 9 nr. 2 a) «earenoamáš kategoriijaid» várás.
  • Personsuodjalusmearrádus art. 6 nr. 1 b) šiehtadus, das maiddái bargošiehtadus, ja art. 9 nr. 2 b) “earenoamáš kategoriijaid” várás vrd. njoammuneastadanlágaid oktan láhkaásahusaiguin, dearvvašvuođalága, bargobiraslága ja Nationála gearggusvuođaplána.
  • Personsuodjalusmearrádus art. 6 nr. 1 d) «dálkkodeapmi lea dárbbašlaš suddjen dihte registrerejuvvon dahje eará fysalaš olbmo eallinfámolaš beroštusaid», ja art. 9 nr. 2 c) “earenoamáš kategoriijaid” várás. Geahča ovdasártni 46.
  • Personsuodjalusmearrádus art. 6 nr. 1 e) "dálkkodeapmi lea dárbbašlaš čađahan dihte álbmoga beroštusbarggu", vrd. nr. 3 b), vrd. njoammudávddaid eastadanlága ja láhkaásahusa, dearvvašvuođalágaid, bargobiraslága ja Nationála gearggusvuođaplánaid. “Earenoamáš kategoriijaid” várás ávžžuhuvvo lassin veardidit personsuodjalusmearrádusa art. 9 nr. 2 i) “dárbbašlaš álbmoga álbmotdearvvašvuođa vuhtiiváldimis”, vrd. Nationála lágaid mat leat namuhuvvon badjelis. Geahča maiddái ovdasártni 52–54.
Sáhttágo bargoaddi dieđihit konkrehta njoammumiid birra eará bargiide?

Koronanjoammun lea dearvvašvuođadiehtu ja danne gusto jávohisvuođageatnegasvuohta hálddašanlága § 13 mielde.

 

Dakkár oktavuođain go son, geasa dávda lea njommon, ii suova juohkit dieđuid, de sáhttá maiddái čujuhit badjelis namuhuvvon láhkavuđđui “dárbbašlaš álbmoga álbmotdearvvašvuođa vuhtiiváldimis”, daningo eallima ja dearvvašvuođa suddjen lea deháleabbo go personsuodjalus. Láhkavuođu “dálkkodeapmi lea dárbbašlaš suddjen dihte registrerejuvvon dahje eará fysalaš olbmo eallinfámolaš beroštusaid” berre prinsihpas dušše geavahit jus lea áibbas čielggas ahte meannudeami ii sáhte vuođđudit eará láhkavuođus (personsuodjalusmearrádusa ovdasárdni 46)..

Dieđut, maid juohká eará bargiide, galget leat duššefal dárbbašlaš dieđut njoammuma eastadeami várás.   

Makkár dieđuid sáhttá bargoaddi gáibidit bargis?

Personsuodjalusmearrádusa art. 9 nr. 2 i) nationála láhkavuođđun sáhttá leat bargobirasláhka § 3–1 bargoaddi ovddasvástádusa birra bargiid dearvvašvuhtii, birrasii ja sihkkarvuhtii. Das lea bargoaddis geatnegasvuohta suddjet maiddái bargiid geaidda koronadávda ii leat njommon. Danin sáhttá bargoaddi jearrat bargis:

 

Jus bargi lea leamaš ruovttus guhkit go 14 beaivvi, de ii leat lohpi gáibidit vástádusa daidda gažaldagaide.

Sáhttágo muitalit olggobealolbmuide/kundariidda/studeanttaide ahte bargái lea njommon dávda?

 

Ii sáhte.

Studeanttaid-/bargiidlisttuid sáddet Dearvvašvuođadirektoráhttii
  • Gohččun MD:s/Dearvvašvuođadirektoráhtas sáddet studeanttaid ja bargiid namaid, geaid sáhttet bivdit veahkkin dearvvašvuođabálvalussii pandemiija áiggis, meannuduvvo oaidningáibádussan “almmolašvuođalága” vuođul. Dearvvašvuođadirektoráhtta ferte gozihit rievttálaš vuođu iežaset meannudeamis.
  • Listu sihkkojuvvo ásahusa vuogádagas maŋŋel go lea sáddejuvvon Dearvvašvuođadirektoráhttii. 
  • Beasatlaš neahttasiiddus dieđihit studeanttaide/bargiide sáddema birra; namalassii geasa, ulbmil, ja makkár dieđut leat sáddejuvvon.

Jus ásahus áigu geavahit listtu iežas atnui, de gáibiduvvo lágalaš vuođđu, gos listu vurkejuvvo, man guhká, gii beassá oaidnit dan jna. Dat dieđut galget maiddái boahtit ovdan beasatlaš neahttasiiddus studeanttaide/bargiide, gos maiddái almmuhuvvojit studeanttaid/bargiid vuoigatvuođat ja oktavuođaolbmot. Meannudeami galget maiddái registreret ásahusa persondieđuid meannudemiide.

Listtu sáhttá leat ávkkálaš vurkkodit gearggusvuođa oassin. Sáhttá čohkket dieđuid bargiid ja studeanttaid birra (lea dearvvašvuođafágalaš duogáš dahje leat buohccedivššároahpus), ráhkadit listtuid ja vurkkodit daid, go dearvvašvuođabargit dárbbašit jođánit diehtit geaid sáhttet bivdit veahkkin kriisadilis. Dat ahte jođánit oažžut dearvvašvuođabargiid veahkkin dárbbu mielde, sáhttá mearkkašit eallima dahje jápmima dan olbmui geasa guoská.

Digitála oahpahus

Unita Videooahpahus ja personsuodjalus, sáhttá leat vuolggasadjin ásahusa personsuodjalusa bargomállii. Datatilsyna (diehtoáittardeaddji) lea dohkkehan dáid njuolggadusaid ja deattuhan ahte čovdosat fertejit leat praktihkalaččat. 

Unit ávžžuha ráhkadit guokte váldonjuolggadusa, nuppi logaldalliide ja nuppi studeanttaide.

Ávžžuhuvvon láhkavuođđu:

  • Oahpaheaddji báddema láhkavuođđun sáhttá leat personsuodjalusmearrádus art. 6 nr. 1 b) “dárbbašlaš ollašuhttin dihte šiehtadusa” ja/dahje bargoaddi stivrenriekti.
  • Studeanttaid báddema láhkavuođđun sáhttá leat personsuodjalusmearrádus art. 6 nr. 1 e) “álbmoga beroštusas”, vrd. nr. 3 b), vrd. universitehta- ja allaskuvlalága §§ 1-3, 3-8, 4-2 ja 4-3. Jus studeanttat galget báddet logaldallama, de berrejit sii, geat oassálastet báddemis, miehtat dasa (personsuodjalusmearrádus art. 6 nr. 1 a)), beroškeahttá báddejitgo iežaset atnui, vai galgetgo juogadit dan earáiguin. Oahpahusa báddema ii báljo sáhte atnit “čielga persovnnalaš dahje bearašlaš aktivitehtan”, geahča personsuodjalusmearrádusa art. 2 nr. 2 c) ja diehtogoziheaddji neahttasiiddu vákšuma ja vuohttima/jietnabáddema birra, “go čoahkkimiid dahje oahpahusa bádde, de lea eará ášši. Dalle dilálašvuohta ja oassálastiid vuhtiiváldin, geat báddejuvvojit, doalvvuha dan guvlui ahte ii leat lága mielde čielga persovnnalaš aktivitehta».

Ásahus berre evalueret personsuodjalusa meannudeami maŋŋel dilálašvuođa.

Logaldalli ferte árvvoštallat man dárbbašlaš lea báddet. Leago dárbu báddet, sáhttetgo studeanttat, geat eai hálit searvat, oažžut eará vejolašvuođat searvat? Datatilsyna vuođul ii sáhte geatnegahtton iige ii- geatnegahtton oahpahusas bágget studeanttaid čájehit gova/searvat báddemii. Sii berrejit oažžut vejolašvuođa searvat juogo chatas dahje beassat sáddet gažaldagaid e-poastta bokte, dahje berre gávdnat eará čovdosiid anonyma searvamii.

Báddema birra ferte dieđihit, ulbmila, láhkavuođu, vurkema (gos ja man guhká), gii beassá dieđuide ja galgetgo báddemat juogaduvvot. Man guhká báddemiid sáhttá vurkkodit, rievddada dan mielde geat ja mii lea báddejuvvon. Njuolggadusat/bargovuogit berrejit dan muddet.

Dieđuid berre bidjat ásahusa diehtojuohkinvuđđui studeanttaid várás.

Berre dieđihit ahte galgá čuovvut ásahusa njuolggadusaid video- ja jietnabáddemiid hárrái. 

 

 

Learn more

Learn more

Ođastuvvon: 11. January 2022