Várut hackemis

Dieđut sáhttet boastut adnot – dieđátgo rievtti mielde geaiguin juogadat dieđuid?

Hacken sáhttá čuohcat garrasit sihke dutnje ja earáide. Boasttoolbmot sáhttet beassat rievdadit, sihkkut ja suoládit dieđuid.

Kvinne med halve ansiktet i skyggen.
Kvinne med halve ansiktet i skyggen.

Várut hackemis

Dieđut sáhttet boastut adnot – dieđátgo rievtti mielde geaiguin juogadat dieđuid?

Hacken sáhttá čuohcat garrasit sihke dutnje ja earáide. Boasttoolbmot sáhttet beassat rievdadit, sihkkut ja suoládit dieđuid.

Kvinne med halve ansiktet i skyggen.

Várut hackemis

Hacken mearkkaša garvit cakkiid ja hehttehusaid, ja dan bokte beassat dieđuide dahje diehtovuogádagaide. Hacken laktása dávjá cyberkriminalitehtii ja neahttafillemii, muhto sáhttá maid dáhpáhuvvat fysalaš máilmmis.

Ane buriid beassansániid ja guovttefáktorautentiserema gos sáhtát

Beassansánit leat dego persovnnalaš čoavdagat. Ráhkat fal buriid beassansániid iešguđetge bálvalusaide, ja várut ahte it ribat daid leavvat.

  • It galgga goasse muitalit iežat beassansáni geasage, it IT-veahkkebargiide ge. Duođalaš aktevrrat eai goasse bivdde du almmuhit iežat beassansáni. Beassansániid ii galgga sáddet e-poastta, chat dahje sullasaš gulahallanreaidduid bokte.
  • Ráhkat iešguđetlágán beassansániid iešguđetge bálvalusaide. Ale logge sisa muhtun bálvalussii nuppi bálvalusa bokte, ovdamearkka dihte mannat Spotifyai iežat Facebook-konto bokte.
  • Bija áinnas olles cealkaga beassansátnin, ja geavat minstara. Guhkes beassansátni lea sihkkareabbo go oanehis beassansátni.
  • Lea váttis muitit buot beassansániid. Vurke beassansániid sihkkaris báikkis dahje vurke daid dakkár bálvalussii mii lea ráhkaduvvon dasa (beassansániid gieđahallanprográmma)
  • Ane guovttefáktorautentiserema jus lea vejolaš.
  • Ale bija neahttalogana muitit beassansániid dakkár siidduide ja bálvalusaide gos dus leat mávssolaš dieđut.
  • Ale čále beassansáni buot sisaloggengurgadusaide mat bohciidit. Muhtumat soitet geahččalit fillet du.

Loga eambbo guovttefáktorautentiserema nettvett.no:s

Ođasmahte iežat dihtora ja dihtorprográmmaid

Boares prográmmaveršuvnnaid váilevašvuođaid sáhttá álkit ávkkástallat.

  • Bija johtui buot prográmmaid automáhtalaš ođasmahttima. Earenoamáš dehálaččat leat Windows dahje MasOS ja neahttaloganat.
  • Rája eret boares veršuvnnaid ja prográmmaid maid it geavat.
  • Antivirusa ja dollaseainni lea maid dehálaš sajáiduhttit ja ođasmahttit.
  • Leage várrogas go gohččojuvvot deaddilit OK šaddan dihte administráhtor.
  • Muitte maiddái sihkkarastit iežat mobiila biergasiid.
Várut fillemiin e-poasttas

E-poasta lea dábáleamos hackenvuohki. Mildosiin sáhttet leat virusat ja vahátlaš prográmmagálvvut. Sáddejeaddjičujuhusa sáhttá leat álki vearistit, ja váttis fuomášit ahte ii leat oadjebas.

Ale gittačalmmiid  luohte e-poasttaide main leat liŋkkat dahje mildosat. Iskka gosa e-poastta liŋkka duođai doalvvuha du – doala sáhpánnjuola liŋkka alde. Árvvoštala sáddejeaddji ja neahttasiiddu dárkilit ovdalgo almmuhat makkárge dieđuid. Ale goasse almmut persovnnalaš dieđuid dahje dieđuid iežat ekonomiija birra e-poastta dahje eahpesihkkaris neahttasiidduid bokte. Kryptere álo persovnnalaš dahje čiegus dieđuid ovdalgo sáddet e-poastta bokte. Iskka dárkilit vuostáiváldi čujuhusa ovdalgo sáddet e-poastta. Jus oaččut imašlaš e-poastta muhtun ustibis dahje bargoustibis, de riŋge áinnas iskan dihte mii dat lea.

Loga eambbo  e-poasta jierpmálašvuođa  ja phishing birra nettvett.no:s

Virus ja vahágahtti prográmmat

Vahágahtti prográmmat dego virus, gearpmaš dahje trojaner lea čihkkojuvvon sisdoallu dakkár fiillain dahje neahttasiidduin mat nektet hui dábálažžan. Dat sáhttet beassat du rusttegiidda eará dieđuid fárus, ja dat sáhttet vaháguhttit vaikko mot go vuos leat beassan sisa. Dat sáhttet ovdamearkka dihte oalát váldit badjelasas du dihtora stivrejumi, ja stivret dan gáiddusčovdosa bokte. Dat sáhttet maiddái suoládit du beassansániid.

Ovdamearkan dasa lea lonisruhtavirus. Lonisruhtavirus kryptere dieđuid dihtoris nu ahte dat eai leat šat logahahtti. Virus leavvá liŋkkaid dahje e-poastta mildosiid bokte.

  • Váldde dávjá sihkkarastinkopiija.
  • Ale mávsse lonisruđa. Lonisruhtavirus sáhttá leavvat olgguldas diskkaide ja eará rusttegiidda mat leat čadnon dihtorii.
  • Ale guođe muitosákkiid ja olgguldas diskkaid laktojuvvon dihtorii čađat.
  • Logge iežat olggos balvabálvalusain ja prográmmain mat gáibidit sisaloggema, go leat geargan geavaheames daid.  
Sosiála manipuleren

Sosiála manipuleren lea vuohki hásttuhit ja báidnit olbmuid geahččalusaide, relašuvnnaide ja ballui. Ulbmil lea beassat dieđuide, dahje beassat daid váikkuhit. Sensitiiva dutkandieđut, persondieđut ja dieđut IT-vuogádagaid birra sáhttet leat mávssolaččat earáide, ja daid sáhttá ávkkástallat beahttimis, kriminealla daguin dahje amas čiegusvákšumis.

Muhtun ovdamearkkat:

  • Muhtun ustit riŋge dutnje luomus ja dárbbaša ruđa luoikkahit, dál dakkaviđe.
  • Muhtun riŋge ja áigu fáhkka veahkehit du čoavdit du dihtoris boasttuvuođa.
  • Muhtun váldá duinna oktavuođa mátkkis, konferánssas dahje sosiála medias, ja čájeha hirbmat beroštumi du fágalaš doaimmaide, ja gohčču du dárkilit muitalit du spesiálasuorggi birra.
  • “Pornobeahttu” leat e-poasttat mat geahččalit du dájuhit máksit ruđa. Jus it mávsse, de fillejeaddji áitá almmuhit filmma dahje govaid dus go geahčat porno neahtas. Dát leat behtolaš áitagat, itge galgga máksit. Sáddejeaddjis eai leat dakkár dieđut du birra.
  • “Direktevrabeahttu” lea go dájuhit muhtun ekonomiijabargi máksit rehkega dahje sirdit ruđa. Dat dáhpáhuvvá nu ahte muhtun sádde fitnodaga jođiheaddji namas e-poastta dahje SMS. Das bivdet bargi sirdit ruđa almmá eará gulahallama haga, ja dávjá lea hui hoahppu. Dárkkis máksindieđuid ja/dahje rehkega ovdalaš máksimiid ektui. Jus don ekonomiijabargin oaččut e-poastta iežat hoavddas, gos bivdá du sirdit ruđa, de váldde oktavuođa hoavddain iskan dihte doallágo gohččun deaivása.     

Loga e-poastta dárkilit, ja geahča leatgo eahpedábálaš čujuhusat ja ártegis gurgalusat. Dakkár fillengeahččalemiid dovdomearkan lea jus e-poasttas lea olu sáhka luohttevašvuođa, áitagiid dahje geahččalusaid birra. Balddihan dihte du de sáhttet daidda e-poasttaide lasihit muhtun beassansáni mii ovdal lea suođđan. Beassansátni lea dakkár neahttabálvalusas maid don geavahat dahje ovdal leat geavahan. Jus beassansátni ain lea anus – molsso dan dakkaviđe. Ale mávsse fillejeddjiide. E-poastta sáhtát muđui dušše badjelgeahččat.

Loga eambbo sosiála manipulerema  ja «direktevrabeahtu» birra.

ID-suoládeapmi

ID-suoládeapmi lea iešguđetlágán kriminalitehta gos muhtun suoláda du identitehta, ovdamearkka dihte koartabeahttin ja gálvvuid diŋgot du namas. Sáhttá maiddái dáhpáhuvvat ahte muhtun geavahišgoahtá ja ávkkástallá du kontoid ja profiillaid sosiála mediain. Dieđut maid ávkkástallet sáhttet leat  namma, govat, čujuhus, riegádannummar, kredihttakoarta- ja kontonummar.

Jus árrat fuobmát ID-suoládeami, de lea buoret vejolašvuohta unnidit vahága. Váldde danin oktavuođa politiijain dakkaviđe. Leage čalbmeš signálaide mat sáhttet čujuhit ID-suoládeami. Loga eambbo ID-suoládeami birra nettvett.no:s.

 

Learn more

Learn more

Ođastuvvon: 10. February 2023